Ja nii ongi, eelmisel nädalal tegin veel oma viimased jõupingutused farmimaastikul.
Kui järgi oli veel kolm päeva, otsustasid tormipoiss ja paduvihm Stanthorpe'sse ära eksida. Peaks mainima, et viimasel ajal oli see väga harva esinev nähtus. Tänu nendele külalistele, sai neljapäevast hoopis puhkepäev. Palju magamist ja linnas shoppamist (tavaliselt meie seltskond juhtus linna ainult laupäeviti, kui poed olid juba suletud). Nii, et kõik saidki lõpuks teada tuntud second hand poodidesse shoppama! Kes ostis uue smokobag'i, kes villased sokid (toimivad kui põlvekaitsemed) ja kes soetas omale karavani uue vaiba!
Reedel asusime taaskord töömaastikule. Seekord aga mina teistega rohima ei saanud jääda ja sõitsin koos punkar Rob'i ning bossi poolvenna Jacksoniga linna teise otsa basiilikafarmi. Taaskord üks lihtne päev kirjas (sest basiilikat korjates ei pea kummardama ning ütleme, et seda oli ikka väga lihtne korjata). Muidugi, et asja ikka põnevamaks teha, paigutas papa Vito mulle suure kasti kõrvale ja sõnas: "Vaatame, kui kiiresti suudab Bridget tunniga korjata!". Aga lõppkokkuvõtteks ma siiski ületasin kõigi ootused! Nii, et sain veel ennast tõestada. Jee :D
Laupäevane tööpäev oli minu jaoks väga särav ja rõõmus! Vähemalt algus oli! Oma viimasel tööpäeval lootsin, et saan teistega põllu peale käsitsi paprikat minna istutama. Aga ei, selles farmis ei tasu midagi loota, sest siis läheb ALATI vastupidi! Bossid viipasid sõrmega ning tõmbasid mu teistest eemale. "Sina saad office'i ära koristada!"
Üllatus oli suur (sest et office saab tavaliselt päeva lõpuks sama mustaks :D), aga mis seal ikka. Poolteisttundi klaaside pesemist ja ämblikuvõrkude hävitamist ning tipa tapa panin kähku põllu peale ajama, et saaks ikka teistega oma viimased paprikad mulda pista. Aga kauaks mulle seda rõõmu ei jäetud. Natukese aja pärast oli supervisor ATV'ga kõrval ning viis mu taaskord teistest eemale.
Tuli välja, et bossid olid otsustanud, et mu viimane päev peab täis olema chillimist ehk sain siis papa Vito autot koristada. Muidugi tegi see mulle head meelt, sest et bossidega oli ikka vedanud, aga samas... viimane päev ja siis ka ei antud võimalust teistega koos töötada.
No mis seal ikka. Auto puhtaks ja selgus, et tööpäev oligi läbi. Ja nii ta läks, kell 9.30 sain ametlikult viimast korda sealt farmist lahkuda! See oli natuke kurb, aga samas üüratult hea tunne! :) DONE ! FINISHED!
My last day! (Jagasin Eestist saadud Maiuspala ning vastutasuks sain lahkumiskingiks Vana Tallinna ! :) )
Õhtul kogusime rahva kokku, sõime ennast pungile (võileiva- ja küpsisetordist) ja põrutasime pubisse ennast tühjaks tantsima. Taaskord üks unustamatu Centrali õhtu! :)
Mina ja Papa Vito :)
Pühapäeval pidin alustama teed Sydney poole. Kõigiga sai umbes viis korda juba hüvasti jäetud, kui lõpuks selgus, et minu sõit jääb hoopiski ära. Ehk siis tuli veel üks külm öö karavanis veeta.
Esmaspäeval sain veel kuuendat ja seitsmendat korda kõigile head aega öelda ja lõpuks saabus ka minu kauaoodatud takso (tänu papa Vitole sain koos salatite ja lillkapsastega Sydneysse sõita, ühe hiiglasliku oma farmi rekkaga!).
Väike vahepeatus rekkameeste tanklas (kus sai lõunasöögiks suure peekoni ja muna burgeri) ning kümne tunni pärast olingi juba suurlinnas nimega SYDNEY! Juheii ! I made it !
Natuke seiklemist ning sain taaskord kokku kalli Austraalia perekonnaga- Poliina ja Phillip'iga (ning järgneval päeval nägin ka lapsi, Jacob'it ja Lilu't). Rõõm oli suur ning vastuvõtt eriti kodune!
Ja nii ma olengi oma poolteist nädalat veetnud, koduselt Sydney'st veits väljaspool asuvas väikelinnas nimega Rockdale.
Puhata olen saanud palju, süüa veel rohkem, piparkooke meisterdanud ja natuke ka kaka koristust teinud. Aga olen õnnelik ja rahul! Vaheldus missugune ! :)
Pühapäeval käisime ka jõulupiknikul. Kuna aga ilm oli vihmane ja jahe, siis esialgsest toimumiskohast (milleks oli park) sai hoopiski põhikorraldajate oma kodu. Kui me nende elamisse sisse astusime.. vajus suu lihtsalt lahti ja suurest imestusest ei suutnud enam normaalset nägu ette tehagi. Tegemist oli kolmekordse majaga, kuhu sisse mahtus kodune kinosaal, suur köök (koos selle taga peituva lisaköögiga), lift, 5 suurt magamistuba, bassein, jõusaal, peoruum suure baariletiga jne.. jne.. :D
Vaadake parem pilte. Ja ma pean mainima, et täiesti rahumeeli mahtus alumisele korrusele 50 inimest pidutsema (nende hulgas vähemalt 20 väikest last!).
Aga lood on nüüd kahjuks/õnneks nii, et ma pakin juba vaikselt asju.. ja homme hommikul istun lennukile, et riigist välja sõita..
..aga kuhu täpselt ja kui kauaks, seda informeerin teile mõne päeva pärast!
Natuke seiklemist ning sain taaskord kokku kalli Austraalia perekonnaga- Poliina ja Phillip'iga (ning järgneval päeval nägin ka lapsi, Jacob'it ja Lilu't). Rõõm oli suur ning vastuvõtt eriti kodune!
Ja nii ma olengi oma poolteist nädalat veetnud, koduselt Sydney'st veits väljaspool asuvas väikelinnas nimega Rockdale.
Puhata olen saanud palju, süüa veel rohkem, piparkooke meisterdanud ja natuke ka kaka koristust teinud. Aga olen õnnelik ja rahul! Vaheldus missugune ! :)
Pühapäeval käisime ka jõulupiknikul. Kuna aga ilm oli vihmane ja jahe, siis esialgsest toimumiskohast (milleks oli park) sai hoopiski põhikorraldajate oma kodu. Kui me nende elamisse sisse astusime.. vajus suu lihtsalt lahti ja suurest imestusest ei suutnud enam normaalset nägu ette tehagi. Tegemist oli kolmekordse majaga, kuhu sisse mahtus kodune kinosaal, suur köök (koos selle taga peituva lisaköögiga), lift, 5 suurt magamistuba, bassein, jõusaal, peoruum suure baariletiga jne.. jne.. :D
Vaadake parem pilte. Ja ma pean mainima, et täiesti rahumeeli mahtus alumisele korrusele 50 inimest pidutsema (nende hulgas vähemalt 20 väikest last!).
Vaade esimeselt korruselt..
Kodukino :)
Köök
Garaaž
Jacob ja Lilu :)
Aga lood on nüüd kahjuks/õnneks nii, et ma pakin juba vaikselt asju.. ja homme hommikul istun lennukile, et riigist välja sõita..
..aga kuhu täpselt ja kui kauaks, seda informeerin teile mõne päeva pärast!
Olge mõnusad ja andestust, et olen sellel aastal väga harv blogipostitaja ! :D
0 järelkaja..:
Post a Comment