Ma ikka suudan..

Nii, kõigepealt mainin ära, et nõrganärvilistele seda juttu ei soovita. Ja vanaemad võivad ka selle vahele jätta!

Ärge muretsege, see jutt on siiski lõpp hea, kõik hea!

Täna tööl olime end taaskord  sättinud paprika vagude vahele, et umbrohtu hävitada. Peale lõunat, kuskil poole kolme ajal, sõitis meie juurde supervisor Corey, kes üle põllu "Birdget" hõiskas ja mu teiste juurest minema viis. Oli juba teada, et läheb jälle torude ja voolikute ühendamiseks. 

Jõudsime teisele põllule ning Corey andis mulle voolikuaugustaja ja noa kätte ning ütles, et tee nii palju, kui jõuad, hiljem tulen appi. Kuna ma aga voolikute kohapealt olen üsna tarkpea juba, siis, mis seal ikka, tegin kõik etteantud töö kiirelt ja korralikult ära. Sellepeale oskas Corey ainult kosta: "Good job". 

Järgmiseks võtsime uue vooliku ette, paigutasime õige koha peale ning läks taaskordseks ühendustööks. Supervisor ees ühenduslülisid sisse paigutamas, mina, noaga taga, voolikuid lõikamas. 

Ja nagu ikka, 4 päeva veel farmitööd jäänud, suutsin omale noaga sisse lõigata. Esimese asjana mõtlesin, et pole hullu.. aga siis viskasin pilgu pöidlale, mille ots veel vaevu sõrme küljes rippus ning jälgisin, kuidas järsku terve käsi verine oli (sellepärast ma ei soovitanud, Vanaema, et sa seda loeks! :D). 

Peast käis läbi ainult mõte, et kas jään nüüd igaveseks sõrmeotsast ilma. Samal ajal ei tahtnud aga väga Corey'le seda mainida, sest töö polnud veel lõpuni viidud.

Mis seal ikka, küsisin siis üsna ükskõikse häälega (et mitte paanikat tekitada): "Corey, do you have a bandage?" (Corey, kas sul plaastrit on?").

"Is it very bad?" kõlas Corey suust.. Ning järgnevalt, kui ta oli pilgu mu üleni verisele käele suunanud, jooksis ta juba auto poole ning tõi suure riidetüki, mille ta mu sõrme ümber mässis. Ma küll tahtsin tööd jätkata, aga näpp vajas siiski kinnisidumist, nii et järgnevalt põrutasime juba mu verise sõrmega tagasi peafarmi. Õnneks oli papa Vito ja mehaanik kohe appi tõttamas, nii, et ei läinudki kaua, kui kõik tegutsesid selle nimel, et sõrm puhtaks saaks ja kenasti kinniseotud. Korraks tahtis ka pilgu eest ära võtta, aga nii õnneks ei läinud. 

Viis minutit hiljem leidsin end juba teistega vagude vahelt paprikaid rohimast.

Nii, et lõpp hea, kõik hea ! 

Otsakene peaks ka paari nädalaga tagasi kasvama! No loodame parimat! :)

Ja vabandan, keda traumeerisin selle jutuga.. polnud plaanis! :)