Et olla täisväärtuslik Kopenhaageni turist, otsustasin ma reedel ära näha Väikese Merineitsi kujukese. See küll nõudis nii 12 kilomeetrit kõndimist, aga tükki ta küljest ei võtnud, nii et sain hakkama. Ja kuna kogu Kopenhaagen on kauneid ja ajaloolisi maju täis, siis tee pikkus ei mänginud kohe üldse enam rolli.
Mööda kanaliäärt ma siis ka lõpuks sinna jõudsin. Vaade oli üsna naljakas, üks väike kujuke ja selle ümber tohutu mass turiste (sh mina). Inimesed tunglesid, et saaks merineitsile hästi lähedale ja siis sellega koos ka pildi kätte. Ma istusin seal samas kivide peale maha ja muigasin omaette nende käitumist.
Õhtu poole, kui sain jälle Timiga kokku, rääkisin, et käisin jala merineitsi juures, et saaks ka pilti selle ajaloolise kujukesega (aga pettumusega pidin tunnistama, et mina polnud ühelgi). Selle peale tuli jutt: „Ma ei saa aru, miks inimesed lähevad nii kaugele, et lihtsalt näha ühte kujukest, mis pole isegi ilus, ja millelt on kolm korda pea otsast ära lõigatud..“ . Nojah, see oli küll nüüd üsna hea kommentaar, mida kuulda. Igaljuhul, hiljem olime juba Timiga kahekesti selle kujukese juures ja ma sain oma „Mina ja Väike Merineitsi“ pildi kätte. Jess.
Päeva lõpetasime kino ja nachode söömisega.
Laupäeva õhtuks kutsuti mind taanlastega ühiselt välja, et saaksin ka pubi/klubi kogemuse Kopenhaagenis kätte.
Ma pean mainima, et siin need pubid on ikka ülipisikesed ja enamus on neist kuskil keldrikorrusel, aga sellegi eest väga hubased ja mõnusad.
Nii ka leidsime meie; mina, Tim ning ta kolm sõpra: Alex, Mia & Mia , üles ühe väikese, aga väga laheda pubi.
Muidugi oli mul natuke raske nende jutust aru saada, aga vaatamata inglise keele mitte eriti oskamisele, suheldi ka minuga. Õhtu kujunes väga muhedaks. Just seetõttu, et taanlased on nii sõbralikud ja kuidagi imekiirelt võetakse sind omaks. Nii ma tundsingi ennast seal väljas, et oleks nagu eluaegsete sõpradega pubitamas.
Ja mis vajab mainimist: kell kolm öösel on tänavad nii paksult rahvast täis, et ma olen üsna kindel, et isegi päeval ei liigu seal nii palju rahvast. Ning iga viie meetri tagant on sul jälle uus pubi. Oh seda õnne.
Igaljuhul jäin ma väga rahule ja täitsa kahju on mõelda, et pean juba täna enda asjad ära pakkima ja kella viiest hommikul juba lennujaama sõitma.
Ma arvan, et ma suutsin sellesse taanikeskkonda nende viie päevaga nii ära armuda, et ma lihtsalt PEAN siia tagasi veel tulema!
Birks Taanist :)
0 järelkaja..:
Post a Comment