Eile õhtul sain kokku veel taanipoisi Timiga, kellega olin eelnevalt tuttavaks saanud Austraalia farmis paprikaid korjates. Tema, kui tore kohalik, viis mu välja Kopenhaageniga tutvuma. Lisaks sellele sain teada palju fakte Taani elu ja kohaliku rahva kohta.
Ma pean mainima, et umbes 75 % (vähemalt tundub nii) sõidab siin rattaga ja käib jala. Sellise suure linna kohta on autosid üsnagi vähe.
Kui ma küsisin, et miks siis nad nii palju rattaga sõidavad (et kas tõesti nii sportlik rahvas), siis vastus oli üsna loogiline: autoga sõita on kallis, ning rattaga liiklemine on palju kergem ja mugavam. Ning see on tõsi. Siin on lihtsalt nii palju kitsaid tänavaid, kus ainult rattaga annabki liigelda (lisaks jalakäimisele).
Õhtusele ekskursioonile käisime ennast ka turgutamas ühes restoranis, kus maksid teatud summa ja said süüa, palju jaksasid. Asja juures oli kõige naljakam see, et seal pakuti OKSE PITSAT. Just nimelt. Okse! Tuleb välja, et okse tähendab härjaliha. Mmm.. küll oli alles isuäratav.
Eilsele vihmale asendus aga tänane ilm päiksega ning soojusega ! Mõnus. Nii ma võtsingi ennast kätte ja mängisin turisti (mitte et ma muidu seda poleks).
Tee peale jäid Taani kirikud, kujukesed ja palju muud kaunist. Nägin ära ka Hans Christian Anderseni kuju ja muuseumi. Nime poolest oli see „H.C.Anderseni võlumaailm“, kuid võiks öelda, et pigem oli see „Believe it or not“-muuseum. Seal oli ära toodud maailma väikseim piibel, pikim mees, tornaado kahjustusest terveks jäänud nõud ning palju muud imepärast, mida uskuda oli üsna raske.
Siin ka paar pilti:
Hans Christian Andersen
Antonia- habemega naine, kes sai ühel päeval kaheksa abieluettepanekut
Pilt, mis on tehtud 60'st röstsaiast
Maja, mis on tehtud tikkudest
No muuseumi lõpus oli ka Anderseni maailm, kus oli välja toodud terve ta elulugu ja muinasjutud.
Vahva.
Pärast pikemat ringkäiku veetsin õhtu purskaevu äärel istudes ja tai köögi võlusid nautides. Ning sellele lisaks tegid seal kõrval indiamehed trummidega showd.
Siiamaani olen väga rahule jäänud. Eks siis paistab, mis järgnevad päevad toovad.
3 järelkaja..:
No mina ei tea mina juba olen kade, su blogi lugedes tekib endalgi jube tahtmine kotid pakkida ja kuhugile põrutada :D . Aga eriti tore oleks, kui su ringreisid sind siia põhja-norra ka tooks kunagi :D ...kunagi ses mõttes, et me ei kavatse siin elulõpuni sind oodata. tahaks ikka millalgi kodumaa pinnale tagasi maabuda. :D päikest!
Nii mõnus on lihtsalt minna ja ise oma aega planeerida ja võiks öelda, et ma reisin üsna plaanivabalt. Lihtsalt olen mõned sihtkohad välja valinud :)
No eks aeg näitab kuhu veel mu teed mind viivad :D
Ja sina, kindlasti, paki asjad ja reisi, see kulub vahelduseks nii ära :)
Post a Comment