Neljapäeva õhtul läksime kogu sugulaskonna ning Poliina ja Phil’i paari hea sõbraga Captain’s Grill Restorani, mis asus Rockdale’ist 15 km kaugusel imelise vaatega Kogarah Bay’le, et tähistada minu viimast õhtut koos nendega.
Söök restoranis oli imemaitsev (minu valikuks osutusid eelroana kalamaarid, põhitoiduna homaar ning magustoiduks virsiku- ja vaniljetarretis vaarikakastmega- nomnom). Ning ma ei saa mainimata jätta, et seltskond oli suurepärane !
Ning ootamatult jõudiski kätte hetk, kui tuli kõigiga hüvasti jätta.. (aga Austraalias suuri plaane teha ei saa, nii et võib-olla olen juba varsti taaskord neil külas).
Õhtul üritasin veel viimased asjad kotti pakkida, kuid pean mainima, et see osutus ikka parajaks ettevõtmiseks. Kes oleks oodanud, et reisi algul olevad 13 kilo olid järsku muutunud 30’ks kiloks! Suure nuputamise peale sain seljakotti 22 kilo ning käe otsa 10 kilo + lammas ja uus reisikaaslane, sõber kängurupoiss! :D
Ja oligi käes hetk, kus pidin oma suuuure toa ja suuure isikliku voodiga ning maailma ägedaima perega hüvasti jätma! :(
Uskumatu, kui lähedaseks nad mulle said ja suutsid täieliku kodust lahkumise tunde tekitada- nuuks nuuks! (Aga ma tean, et isegi kui mind tööviisa enam neile külla ei vii, siis mõni teine viisa ikka viib ;))
Hommikul kell 6 istusingi juba lennukil (taaskord) ning võtsin suuna põhja Queenslandi poole, Cairnsi. Lennureisi koha pealt pean mainima, et mitte keegi ei küsinud mult passi (ei Sydney’s ega Cairnsis), nii et ükskõik kes, oleks saanud mu piletiga selle lennureisi ette võtta.
Selles Queenslandi põhjapoolses linnakeses ootas mind ees täielik kuumus, nagu oleks Malaisiasse ära eksinud.
Lennujaamas kimasin kähku bussipeatusesse ja õnnestus endale veel viimane koht eesolevale bussile sebida (bussionu kõrvale, tööriistakasti otsa). Õnneks oli sõit tasuta, tänu minu eelbroneeritud ööbimismajale.
Naljakas oli Cairnsis jälle tagasi olla. Viimati ekslesin siin Jannoga ja uskumatu, kõik kohad tulid taaskord tuttavad ette.
Hostelis, Check-In’is tuli välja, et olin oma ööbimise eest juba ette ära maksnud ning seejärel sain teada, et ma saan selle raha põhimõtteliselt kõik tagasi, kuna teadaolevalt alustan juba pühapäeval siin hostelis koristajatööga (aga kõik koristajad peavad maksma umbes sama suure summa bondirahaks, nii et vahet suurt ei ole :D).
Nüüd elangi järgmised kaks päeva kuueses segatoas kolme saksatüdruku (sain neile oma saksa keelseid lauseid demostreerida, mis kunagi ammu farmis said omandatud :D) ja ühe poisiga, keda keegi veel näinud ei ole. Pühapäeval pakin asjad ja kolin eraldi töötajate tuppa (pühimõtteliselt samasugused, aga ainult koristajatele). Tutvusin juba ka oma tööandjaga, kes on umbes 45-aastane väikest kasvu särtsakas naisterahvas Lella. Temalt sain taaskord paberimajandust ning juhendeid ja ülevaate töögraafikusse, kus ma kenasti juba sisse märgitud olin. Väga äge! :)
Nüüd saan paar päeva kuumi ja vihmaseid (jep, vihmaperiood alustas siinkandis tööd!) ilmu nautida ning siis maandun taaskord töömaastikule! Juhei.
0 järelkaja..:
Post a Comment