Ime, kui kiiresti ikka aeg lendab. Alles oli, kui jõudsin siia karavaniparki ning nüüd juba kuu aega tööinimese elu Austraalias seljataga..
Ja mis me kuu aega teinud oleme ?
No üldiselt istutame, istutame ja istutame. Vahel harva korjame ka põldudelt koikaid ja kive. Lisaks igasugusele salatile, kapsale ja brokkolile oleme jõudnud oma järjega ka paprikateni. Muidugi paigutati mind selle masina taha, sest keegi pidi ju ette näitama, kuidas asi käib...
Ja peale esimest päeva paprikatega, mõtlesin, et enam sinna farmi tagasi ei lähe. Sõrmedelt nahk läinud ja käed kiskusid koguaeg krampi. Aga mida aeg edasi, seda rohkem harjusime selle tööga ja nüüd oleme (mina, kanadalane Jared, inglisepoiss Jordan, šotitüdruk Claire ja sakslane Katrin) tõeline profitiim.
Ja nii ongi, tänu võrratule seltskonnale mööduvad päevad kiiresti ja naerurohkelt. Muidugi on ka neid hetki, kus kuuleb mitme inimese suust: „I don’t wanna do this anymore.. I wanna go home !“ ning seda lauset korrates jätkatakse tööd. Aga me tuleme toime !
Õnneks on meil farmis papa Vito (bossi isa, tuntud juba eelmisest hooajast), kes meid aeg ajalt hea ja paremaga kostitab. Ükspäev käskis ta traktorijuhil pausi teha ning tõi autost välja suure maasikatordi (mille ta oli ise teinud). Ja kujuta ette, kui sa oled kaheksa tundi paprikaid mulda pistnud ja keegi järsku millegi sellisega üllatab! Ma arvan, et ma tean, miks ma eelmine kord nii kaua siin vastu pidasin. :D
Ja kuulsin ka jutte, et mind pannakse peagi kolmeks nädalaks varju alla brokkolit pakkima (Vito tungival soovil :D). Aga ta rääkis, kuidas ta ema (kes on 85 ja rohkem eluvaimu, kui paljudel noortel) küpsetab aeg ajalt pakkijatele suuri pajaroogasid ja pastasid. Mmm.. ei jõua ära oodata!
Ning vihm on tagasi! Juba mitu korda on meid saatnud küsimus „Who wants to keep working?“ ja siis on su oma valik, kas lähed koju või tõstad käe ja jätkad paduvihmaga istutamist, jalad põlveni mudas ..
Ja lisaks farmitööle käime mõnikord ka Centralis (Stanthorpe kõige ägedam pubi) aega maha võtmas ja pidutsemas!
Kanadalane Jared ja inglane Jordan- nendega koos olles/töötades saab naerukrambid !
Aa ja see aasta olen hakanud üritama oma õiget nime inimestele selgeks tegema. Nii et aega ajalt kuulen ikka põllu peal: „Brrrgit, Böörgit, Bilgit..“. No vähemalt nad üritavad ! :D
Ja üsna tihti kutsutakse mind ka „robotiks“ (see vist tuleb töö tegemisest.. :D). Ja „smiley’ks“ ka ! :)
Rõõmus ja rahul Birks Stanthorpe'st... Austraaliast ! :)
0 järelkaja..:
Post a Comment